E-teataja: kinnisvaraga seotud Riigikohtu praktika (detsember 2014)

Новость Назад

Käesolev GLIKMAN ALVIN kinnisvara ja kohtupraktika e-teataja toob sinuni kaks kinnisvaraga seotud Riigikohtu lahendit lahendit perioodist detsember 2014: 

1. üürniku õigust üürileping erakorraliselt üles öelda ja

2. ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamist.

 1. ÜÜRNIKU ÕIGUS ÜÜRILEPING ERAKORRALISELT ÜLES ÖELDA 

Kohtuasjas nr 3-2-1-128-14 vaidlesid üürnik ja üürileandja selle üle, kas üürnikul oli õigus üürileping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et üürileandja sisenes üüritud pinnale üürniku äraolekul ja sellest üürnikule ette  teatamata.

Üürileandja käis üüritud pinda näitamas uutele potentsiaalsetele üürnikele ajal, mil üürnik oli kodust ära. Kolme päeva pärast saatis üürnik e-kirja, milles teatas, et soovib üürilepingu lõpetada. Üürilepingu erakorralist lõpetamist põhjendas üürnik sellega, et üürileandja tungis omavoliliselt üürniku territooriumile. Üürileandja ei olnud üürilepingu lõppemisega nõus.
Pooled olid üürilepingus kokku leppinud, millisel eesmärgil ja millistel tingimustel on üürileandjal võimalik üüritud eluruumi siseneda ja seda üle vaadata. Näiteks kohustus üürnik lubama üürileandjal tööpäevadel tööajal takistamatult kontrollida lepingu tingimuste täitmist sellest eelnevalt ette teatades. Veel oli üürilepingus öeldud, et üürileandja tohib üüritud pinda teistele isikutele näidata kaks kuud enne lepingu lõppemist. Lisaks tuleneb ka seadusest, et üürileandja peab üürnikule üüripinna ülevaatamisest olenemata selle eesmärgist õigeaegselt teatama.
Riigikohus leidis, et üürileandja rikkus üürilepingut ega austanud kostja õigust kodu puutumatusele, kuna sisenes üüritud elamusse üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata. Kohtu arvates sai üürnik sellisel juhul üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kuna üürniku huvi kodu puutumatuse vastu kaalus antud juhul üles üürileandja huvi üürilepingu jätkumise vastu.

 2. EHITUSLOA JA KASUTUSLOA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 

Kohtuasjas nr 3-3-1-57-14 oli küsimuse all ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine.
Ehitusluba ja kasutusluba olid välja antud kortermaja esimesel korrusel paikneva korteri juurde kuuluva terrassi kinniehitamiseks. Selle korteri kohal asuva korteri omanik esitas linnavalitsusele taotluse ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks, mille linnavalitsus ka rahuldas. Põhjendati sellist otsust muuhulgas sellega, et terrassi kinniehitamiseks ei olnud teiste korteriomanike nõusolekut ja seega esitati lubade väljastamisel ebaõigeid andmeid. Kohtus tuvastati, et kasutusloa väljaandmise ajaks oli siiski terrassi kinniehitamiseks olemas 21 nõusolekut 31-st ja korteriomanike häälteenamuse nõue oli täidetud. 

Riigikohus selgitas, et olukorras, kus (1) ehitis on valminud, (2) ehitisele on antud kasutusluba, mis kinnitab selle vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele, (3) pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitus¬tehniliste nõuetega ega ehitise arhitektuurilist või ruumilist sobimatust ja (4) ehitamisel ei ole rikutud avalikke huve kaitsvaid norme, ei ole kasutusloa kehtetuks tunnistamine viidates kaasomanikevahelisele vaidlusele põhjendatud.

Riigikohus märkis, et isik, kes antud juhul pidas oma õigusi rikutuks, on tsiviilõiguslikud võimalused oma õiguste kaitseks korteriomaniku vastu, kes oma korteri terrassi kinni ehitas.  

Teised seonduvad uudised

Join the newsletter