E-teataja: maksuõigus (september 2015)

Новость Назад

Käesolev GLIKMAN ALVIN maksuõiguse e-teataja toob Sinuni järgmised olulised ja aktuaalsed uudisteemad:
1. OÜ-tamine. Kas nüüd asi selge?
2. Bitcoini ei maksustata käibemaksuga?

1.OÜ-TAMINE. KAS NÜÜD ASI SELGE?

Riigikohus nõustus värskes lahendis maksuhalduriga ning leidis, et OÜ-dele tasutud teenustasude näol oli tegemist töötasuga. Mida see kohtulahend tegelikult tähendab?

Kitsamas mõistes OÜ-tamise all peetakse silmas olukorda, kus ühemeheühing osutab teisele ühingule nt konsultatsiooniteenuseid. Maksuhaldur on mitmes kaasuses seadnud selliste teenuste sisu kahtluse alla ning leidnud, et tegemist on töösuhtega. Selle tulemusel on maksuhaldur määranud teenuse saajale juurde tööjõumaksud. Ühtlasi on maksuhaldur keelanud teenustasult arvutatud sisendkäibemaksu mahaarvamise. 

Kuidas peab edaspidi toimima?

Riigikohus nõustus maksuhalduri seisukohaga ning pidas tehingute ümberkvalifitseerimist õigustatuks. Tuleb rõhutada, et kohus andis hinnangu konkreetsele kaasusele ning selle pinnalt ei tasu teha üldistavaid järeldusi.

Pealegi, asjaolu, et Eesti maksuõiguses kehtib majanduslikust sisust lähtumise põhimõte ei ole midagi uut. Põhimõte on sätestatud seaduses ning seda rakenditi juba enne põhimõtte seadusse kirjutamist.

Küll tasub aga arvestada asjaoluga, et maksuhaldur sai nimetatud kaasusest julgust juurde ning võib oodata kontrollide intensiivistumist. Eeltoodu valguses tasub ettevõtjatel oma tegevus ja riskid üle vaadata ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga.

Õigusselgus(etus) ja olukorra parandamine

Ärikeskkonnale ei mõju julgustavalt õigusselgusetus, kus maksustamine sõltub maksuhalduri soovist tehinguid oma nägemuse järgi ümber kvalifitseerida. Siinkohale sobivad näideteks nii Sylvesteri, Swedbanki, OÜ-dele kuuluvate korterite kaasused jpt. Kõikides neis on olnud riigil võimalus sätestada selgemad reeglid, mis oleksid ühtlasi vähemkoormavad nii ettevõtjatele kui ka maksuhaldurile.

On kahetsusväärne, et riik pole seni loonud ühesemalt mõistetavat reeglistikku.

Tasub teada, et laiemas mõttes OÜ-tamisega seonduvalt võib maksuoht varitseda neid äriühinguid, kes omavad kortereid, kes on andnud või saanud laenu oma osanikult, kellel on sõiduautod jne. Oht lasub ka neil, kes on saanud juhtimisteenuseid oma välismaiselt emaühingult. Ühes kaasuses pääses Eesti äriühing täiendavast maksukohustusest (väidetavalt oli makstud teenustasu liiga suur või mitte millegi eest) üksnes põhjusel, et emaühingu riigi maksuhaldur pidas teenustasusid liiga madalateks.

2.BITCOINI EI MAKSUSTATA KÄIBEMAKSUGA?

Euroopa Liidu Kohtust on tulnud oluline bitcoinide maksustamist puudutav seisukoht. Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid tegutseb selle nimel, et ka Eesti asuks samale seisukohale.

Eesti ametlik seisukoht bitcoinide käibemaksustamise osas on toodud Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Kuulub bitcoin’idega kauplemisel tekkiv käive maksustamisele tavapärase 20%-lise käibemaksumääraga. Teisisõnu, kui osta ärilõunal oma äripartnerile Sushi Catist lõuna ja maksta selle eest äriühingule kuuluvate bitcoinidega, peab bitcoine üleandev äriühing maksma bitcoinide pealt käibemaksu. See käibemaks on siis lisaks käibemaksule, mida Sushi Cat maksab müüdud lõunaeine pealt. Eurodes maksmise korral sellist topeltmaksustamist ei tekiks.

Eelmisel aastal loodud Eesti Krüptoraha Liit, mille üheks asutajaks on ka advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid, on seisnud selle eest, et krüptorahade käsitlus tugineks seadusel. Selle käigus koostasid liidu liikmed memo, milles analüüsisid bitcoini õiguslikku, sh maksuõiguslikku käsitlust. Memos jõuti järeldusele, et bitcoini tuleb käsitleda käibemaksu direktiivi mõttes kas rahana või muu vabalt kaubeldava maksevahendina. Teadupärast ei tule rahaga tasumisel (võib ka öelda raha müümisel) rahalt käibemaksu maksta. Sama järeldus peaks kehtima bitcoini kohta – bitcoin ise ei saa olla käibemaksu objektiks.

Sel suvel tuli seisukoht Euroopa Liidu Kohtust. Tegemist ei ole kohtuotsusega vaid kohtujuristi arvamusega. Sellest hoolimata on tegemist olulise dokumendiga, sest enamasti hilisem kohtuotsus kattub varasema kohtujuristi arvamusega. Kohtujurist on jõudnud samale järeldusele, millele jõuti liidu memos – bitcoin on käibemaksudirektiivi mõttes raha ning seetõttu ei kuulu see käibemaksuga maksustamisele.

Eesti pole kohtujuristi arvamuse pinnalt seni enda seisukohta muutnud. Saame näha, mida toob tulevik. Oleks tervitatav, et e-riigina tuntud Eesti on eesrindlik ka krüptorahade valdkonnas.

Teised seonduvad uudised

Join the newsletter