Vandeadvokaat Andri Rohtla esindas edukalt klienti Riigikohtus kahju hüvitamise vaidluses riigi vastu
Uudis
Tagasi
Meie büroo vandeadvokaat Andri Rohtla esindas edukalt klienti Riigikohtus kahju hüvitamise vaidluses riigi vastu. Riigikohus tühistas maa- ja ringkonnakohtu varasemad otsused ning andis põhimõttelise seisukoha: menetlusõiguse rikkumine, sõltumata selle iseloomust, võib anda aluse kahju hüvitamisele.
Vaidluse keskmes oli olukord, kus uurimisasutus hoidis klienti kuulunud sõidukit süüteomenetluses üle seaduses lubatud tähtaja – ilma prokuratuuri loata. Kuigi madalama astme kohtud nõustusid prokuratuuri väitega, et rikkumise tagajärg (sõiduki jätkuv kinnipidamine) oleks olnud sama ka õiguspärase tegutsemise korral, ei nõustunud Riigikohus sellise lähenemisega.
Riigikohus rõhutas, et õiguspärane tegutsemine oleks olnud sõiduki õigeaegne tagastamine ning riigiasutustel ei ole õigust rikkuda seadust põhjendusega, et tulemus olnuks nagunii sama. Vandeadvokaat Andri Rohtla sõnul on Riigikohtu seisukohad olulised kogu õigussüsteemi jaoks: „See lahend kinnitab ammu teada tõde, et süüteomenetluses kahju hüvitamise õigus ei ole pelgalt süüdistatavate privileeg. Õigus tekkinud kahju hüvitamisele on ka kolmandatel isikutel, kelle õigusi süüteomenetluses rikutakse, olenemata menetlusõiguse rikkumise sisust. Kui riik eksib, peab see olema tunnetatav ka tegelike tagajärgede kaudu – sealhulgas rahalise vastutusena.“ Rohtla lisab, et sellised otsused aitavad tugevdada usaldust õiguskaitseorganite vastu: „Kui iga menetlusõiguse rikkumine võib kaasa tuua kahju hüvitamise, on uurimisasutustel rohkem motivatsiooni järgida seadust täpselt ja sisuliselt. See on oluline samm õigusriigi toimimise ja kodanike usalduse kindlustamisel.“
Riigikohtu otsuse tulemusena tühistati varasemad kohtulahendid ning asi saadeti maakohtule uueks arutamiseks. Riik peab hüvitama isikule tekkinud kahju ning tasuma ka kohtukulud.
Lahendit saab lugeda Riigikohtu lehel:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-24-5971/14
Vaidluse keskmes oli olukord, kus uurimisasutus hoidis klienti kuulunud sõidukit süüteomenetluses üle seaduses lubatud tähtaja – ilma prokuratuuri loata. Kuigi madalama astme kohtud nõustusid prokuratuuri väitega, et rikkumise tagajärg (sõiduki jätkuv kinnipidamine) oleks olnud sama ka õiguspärase tegutsemise korral, ei nõustunud Riigikohus sellise lähenemisega.
Riigikohus rõhutas, et õiguspärane tegutsemine oleks olnud sõiduki õigeaegne tagastamine ning riigiasutustel ei ole õigust rikkuda seadust põhjendusega, et tulemus olnuks nagunii sama. Vandeadvokaat Andri Rohtla sõnul on Riigikohtu seisukohad olulised kogu õigussüsteemi jaoks: „See lahend kinnitab ammu teada tõde, et süüteomenetluses kahju hüvitamise õigus ei ole pelgalt süüdistatavate privileeg. Õigus tekkinud kahju hüvitamisele on ka kolmandatel isikutel, kelle õigusi süüteomenetluses rikutakse, olenemata menetlusõiguse rikkumise sisust. Kui riik eksib, peab see olema tunnetatav ka tegelike tagajärgede kaudu – sealhulgas rahalise vastutusena.“ Rohtla lisab, et sellised otsused aitavad tugevdada usaldust õiguskaitseorganite vastu: „Kui iga menetlusõiguse rikkumine võib kaasa tuua kahju hüvitamise, on uurimisasutustel rohkem motivatsiooni järgida seadust täpselt ja sisuliselt. See on oluline samm õigusriigi toimimise ja kodanike usalduse kindlustamisel.“
Riigikohtu otsuse tulemusena tühistati varasemad kohtulahendid ning asi saadeti maakohtule uueks arutamiseks. Riik peab hüvitama isikule tekkinud kahju ning tasuma ka kohtukulud.
Lahendit saab lugeda Riigikohtu lehel:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-24-5971/14
Viimased uudised ja referentsid
Teised seonduvad uudised