Kuidas deklareerida oma ühingu tegelikku kasusaajat ja vältida trahve

Uudis Tagasi

Kuidas deklareerida oma ühingu tegelikku kasusaajat ja vältida trahve

Kui tegeled Eestis ettevõtlusega, siis said 18. oktoobri paiku Rahandusministeeriumist kirja, kus teile tuletati meelde kohustust deklareerida andmed teie ühingu tegeliku kasusaaja kohta. Kui seda kirja ignoreerisite, siis otsige see uuesti üles, sest vastasel juhul võite silmitsi seista kuni €400,000 suuruse trahviga.

Trahvidest ja nende kuni €400,000 ulatuvast suurusest ettevõtetele

Äriühingu tegelik kasusaaja on isik, kes lõppastmes omab või kontrollib äriühingus teatud kriitilises suuruses osalust. Äriühingul tuleb deklareerida oma tegelikud kasusaajad, kuna seda nõuab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.

Selle seaduse pealkiri ütleb kõik: riik tahab teada, kes ühingutes juhtohje enda käes hoiab, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.

Alates 01. septembrist on äriühingutel kohustus koguda ja säilitada andmeid oma tegelike kasusaajate kohta. Ametlik tähtaeg tegelike kasusaajate kohta äriregistrile info esitamiseks on 30. oktoober.

Kui teie ettevõttes tegelike kasusaajate kohta infot üldse ei koguta ega säilitata, võib ettevõtet ohustada trahv summas kuni €400,000, sõltuvalt juhtumi asjaoludest.

Ettevõtteid, kes andmeid küll säilitavad, aga ei ole neid mingil põhjusel äriregistrile esitanud, võib Politsei- ja Piirivalveamet alates 2019. a. jaanuarist aga karistada rahatrahviga kuni €32,000.

Kes on tegelik kasusaaja?

Äriühingute puhul on tegelikuks kasusaajaks eelkõige kõik need isikud, kes otseselt või kaudselt omavad äriühingus enam kui 25% suurust osalust (nt üle 25% aktsiaseltsi aktsiatest). Tegemist on alati füüsiliste isikutega, nii et jutt on alati ühe või mitme eraisiku nime riigile avaldamisest.

See, kuidas tegelikud kasusaajad osaluse üle kontrolli teostavad, ei oma tähtsust: see võib olla läbi osaluse ettevõttes, esitajaväärtpaberite, hääletamisõiguste jne.

Mida peate esitama

Tegeliku kasusaaja andmeid deklareerides peate esitama järgmise info:

1)    isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ning elukohariik;

2)    andmed isiku poolt kontrolli teostamise viisi kohta.

Kuidas riigile tegelikust kasusaajast teatada

Tegelike kasusaajate info saab esitada digitaalselt läbi äriregistri http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaalKui te ei ole Eesti resident või e-resident, saab info esitada ka notari kaudu.

***

Kui teil on antud teemal või seoses rahapesu riski tõkestamisega mistahes küsimusi, aitab teid hea meelega Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN advokaat Artur Sanglepp. Võite helistada talle numbril +372 686 0000 või saata talle e-kirja artur.sanglepp@levinlaw.ee


Teised seonduvad uudised
Uudis

Oleme valitud European Tax Award nominentide lõppnimekirja ja tunnustatud kõrgeima auhinnaga Legal 500 poolt

19.05.2017
Leon Glikman , Ain Alvin
Meil on hea meel teatada advokaadibüroole GLIKMAN ALVIN omistatud uutest rahvusvahelisest tunnustustest, mis kinnitavad, et oleme oma klientide jaoks jätkuvalt professionaalsed, usaldusväärsed ja tulemuslikud nõustajad.
Uudis

Vaidluse tekkimisel tutvuge uuesti lepingutingimustega

13.03.2019
Artur Sanglepp
Ostate korteri. Iseenesestmõistetavalt olete müügitehingus hingega sees, sest see on teie uus kodu. Arendajaga sõlmitud müügilepingus on ette nähtud leppetrahvinõude esitamine summas 5 000 eurot, kui korteri üleandmisega hilinetakse.
Uudis

Uus seadus lihtsustab ärisaladuse kaitset

14.05.2019
Artur Sanglepp

Ärisaladuse vargus–puudutagu see tooteid, teavet, andmebaase või muid ärisaladusi–võib mõjuda ärile laastavalt. Oleme varasemalt käsitlenud selle ärahoidmise võimalusi, käesolev uudiskiri selgitab aga kuidas äsja jõustunud seadus võimaldab kahjusid vähendada, kui ärisaladuse rikkumine on juba aset leidnud. Lugege edasi ülevaate saamiseks.


Liitu uudiskirjaga