Leon Glikman kommenteeris Postimehes tselluloositehase küsimuses eriplaneeringust taganemist

Uudis Tagasi
Vandeadvokaat Leon Glikman andis juuni alguses Postimehele kommentaari, milles selgitas tselulloositehasest loobumise valguses üldiselt eriplaneeringust taganemise õiguslikku poolt.

Tselluloositehase ehitamine ja sellega seotud avalik diskussioon on olnud kõikihaarav ega ole veel vaibunud. Tänaseks päevaks on valitsus otsustanud tselluloositehase eriplaneeringust loobuda.

Leon Glikman kommenteeris juuni alguses Postimehes üldiselt eriplaneeringust taganemise õiguslikku poolt selgitades, et eriplaneeringu saab lõpetada planeerimisseaduses loetletud alustel. Näitena tõi Leon Glikman olukorra, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus.

Eriplaneeringu lõpetamisest tulenevad kahjunõudeid sõltuvad konkreetsetest asjaoludest, mh riigi ja huvitatud isikute vahelistest kokkulepetest ja ka sellest, kas viimased on pidanud kandma mingeid kulutusi. Sellised nõuded võiksid Leon Glikmani hinnangul olla mõeldavad kui kaebuse esitaja tõendab, et planeeringut lõpetav haldusakt on õigusvastane ja põhjuslikus seoses temale tekitatud kahjuga.

Planeeringumenetluste puhul on aga Leon Glikmani hinnangul kindlasti kahjunõude esitamine keeruline. Riigikohus on osundanud, et reeglina pole isikul õigustatud ootust planeeringule, mistõttu seesuguseid kahjunõudeid on üldjuhul väga raske maksma panna. Õigusliku konstruktsiooni keerukus ei tähenda Leon Glikmani hinnangul aga alati selle võimatust.

Artikkel on kättesaadav: https://majandus24.postimees.ee/4499481/jama-majas-kas-tselluloositehasest-loobumine-laheks-riigile-maksma-seitse-miljonit 
Teised seonduvad uudised

Liitu uudiskirjaga