Vara jagamine, kui kooselu pooled ei ole abielus

Uudis Tagasi

Kuidas aga jagada kooselu lõppemisel suure väärtusega esemeid, näiteks kinnisasja ja sellele ehitatud ehitist juhul, kui koosolijate vahel ei olnud sõlmitud abielu, kuid panustati koos ühisesse eesmärki?

Hiljutises kohtuvaidluses (tsiviilasja nr 2-16-12328) oli põhiküsimus vara jagamine kui kooselu pooled ei ole abielus. Asjaolude järgi kuulus ühele elukaaslastest kinnisasi ning ühiselt rajati sellele elamu, milles elati 10 aastat koos ühiste lastega. Elamu ehitamisse panustasid mõlemad, sh abistasid projektide tegemist ja ehitusöid kummagi vanemad. Ehitamiseks võeti ka laen, millele lisaks panustas kumbki oma rahalisi sääste ja vanematelt võetud laenu. Kooselu lagunemisel tõusetus küsimus, kuidas vara ja elamut jagada. 

Riigikohus kordas oma varaseimaid seisukohti – kui osapooltel puudub abielusuhe, kuid neil on ühine majapidamine, saab kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasja) jaotamisele kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid siis, kui:

  • mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja        võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja
  • pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. 

Riigikohus märkis, et oluline ei ole esemete asjaõiguslik kuuluvus, vaid osapooled peavad sellise vara jagamise puhul oma panuste suurust tõendama. Näiteks tuli antud juhul muuhulgas tõendada, et panusena kasutati korteri müümisest saadud raha ja vanematelt saadud laenu just elamu ehitamiseks.

Sealhulgas võeti arvesse ka panust töötuni tasu näol, sellekohasel ajavahemikul asjakohases valdkonnas kehtinud statistilisest töötasu suurusest lähtuvalt.

Riigikohus leidis lisaks, et kui üks osapool osales näiteks elamu ehitamisel, kuid ta ei suuda (ebamõistlike raskuste tõttu) tõendada oma töötundide täpset arvu, on võimalik selle isiku tööpanus otsustada kohtu siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

Kuna vaidlused kinnisvara üle on sagedased, tasub rääkida eksperdiga, kes tunneb seaduse keerukusi, mis on otseselt seotud suhete ja kooselu õiguslike vormidega. Kõigi kinnisvaraga seotud küsimuste korral võtke julgesti ühendust Glikman Alvin LEVINi vandeadvokaadiga Pille Pettai e-posti aadressil pille.pettai@levinlaw.ee või helistades +372 686 0000.

Teised seonduvad uudised
Uudis

Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN nõustas edukalt klienti Fakto Auto AS

21.11.2018
Pille Pettai , Paul Keres

Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN nõustas klienti Fakto Auto AS aktsiate müümisel Eesti Talleks AS´le. Fakto Auto AS on Nissani volitatud edasimüüja Eestis, kelle 2017.a. aasta käive oli 11,4 miljon eurot.

Uudis

Kinnisvara-teemaline ülevaade uuest kohtupraktikast

26.03.2019
Pille Pettai

Millega arvestada, kui soovid korterisse õhksoojuspumpa? Kes vastutab korteris eelmise omaniku tehtud ümberehitustööde eest? Millist tasu saab nõuda, kui läbi sinu kinnisasja on määratud juurdepääs teisele kinnistule? Hiljutine kohtupraktika vastab.

Uudis

Kinnisvara uudiskiri

03.07.2019
Pille Pettai

Mida võiksid teada korteriomanike õigustest parkimiskohtade kindlaksmääramisel? Millist tasu saad nõuda, kui sinu kinnistut hakkavad oma kinnistule juurdepääsuks kasutama teised isikud? Millega pead arvestama, kui soovid juurdepääsu läbi võõra kinnisasja? Kuidas toimub ühisvara jagamine või kaasomandi lõpetamine? Hiljutine kohtupraktika vastab.

Liitu uudiskirjaga